  {"id":809,"date":"2020-11-19T11:24:58","date_gmt":"2020-11-19T03:24:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/?page_id=809"},"modified":"2021-07-12T07:19:42","modified_gmt":"2021-07-11T23:19:42","slug":"magazine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/en\/magazine\/","title":{"rendered":"Magazine"},"content":{"rendered":"<div id=\"pl-809\"  class=\"panel-layout\" ><div id=\"pg-809-0\"  class=\"panel-grid panel-has-style\" ><div class=\"panel-row-style panel-row-style-for-809-0\" ><div id=\"pgc-809-0-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-809-0-1\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-809-0-1-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-hero panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"0\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-809-0-1-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-hero so-widget-sow-hero-default-a29175c8bf51-809 so-widget-fittext-wrapper\"\n\t\t\t data-fit-text-compressor=\"0.85\"\n\t\t>\t\t\t\t<div class=\"sow-slider-base\" style=\"display: none\" tabindex=\"0\">\n\t\t\t\t\t<ul\n\t\t\t\t\tclass=\"sow-slider-images\"\n\t\t\t\t\tdata-settings=\"{&quot;pagination&quot;:true,&quot;speed&quot;:800,&quot;timeout&quot;:8000,&quot;paused&quot;:false,&quot;pause_on_hover&quot;:false,&quot;swipe&quot;:true,&quot;nav_always_show_desktop&quot;:&quot;&quot;,&quot;nav_always_show_mobile&quot;:&quot;&quot;,&quot;breakpoint&quot;:&quot;780px&quot;,&quot;unmute&quot;:false,&quot;anchor&quot;:null}\"\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tdata-anchor-id=\"\"\n\t\t\t\t>\t\t<li class=\"sow-slider-image  sow-slider-image-cover\" style=\"visibility: visible;\" >\n\t\t\t\t\t<div class=\"sow-slider-image-container\">\n\t\t\t<div class=\"sow-slider-image-wrapper\">\n\t\t\t\t<h1>MAGAZINE DEPARTMENT OF PATHOLOGY<\/h1>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t<div class=\"sow-slider-image-overlay sow-slider-image-cover\" style=\"opacity: 0;background-image: url(https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Picture1.jpg)\"  ><\/div>\t\t<\/li>\n\t\t<\/ul>\t\t\t\t<ol class=\"sow-slider-pagination\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<li><a href=\"#\" data-goto=\"0\" aria-label=\"Display slide 1\"><\/a><\/li>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/ol>\n\n\t\t\t\t<div class=\"sow-slide-nav sow-slide-nav-next\">\n\t\t\t\t\t<a href=\"#\" data-goto=\"next\" aria-label=\"Next slide\" data-action=\"next\">\n\t\t\t\t\t\t<em class=\"sow-sld-icon-thin-right\"><\/em>\n\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t<div class=\"sow-slide-nav sow-slide-nav-prev\">\n\t\t\t\t\t<a href=\"#\" data-goto=\"previous\" aria-label=\"Previous slide\" data-action=\"prev\">\n\t\t\t\t\t\t<em class=\"sow-sld-icon-thin-left\"><\/em>\n\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-809-0-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><div id=\"pg-809-1\"  class=\"panel-grid panel-has-style\" ><div class=\"panel-row-style panel-row-style-for-809-1\" ><div id=\"pgc-809-1-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-809-1-1\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-809-1-1-0\" class=\"so-panel widget widget_siteorigin-panels-builder panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"1\" ><div id=\"pl-w60eb7c08eab24\"  class=\"panel-layout\" ><div id=\"pg-w60eb7c08eab24-0\"  class=\"panel-grid panel-no-style\" ><div id=\"pgc-w60eb7c08eab24-0-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c08eab24-0-1\"  class=\"panel-grid-cell\" ><div id=\"panel-w60eb7c08eab24-0-1-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"0\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c08eab24-0-1-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">Apa Yang Doktor Buat Dengan Apendiks Saya? \u2013 Perjalanan Tisu Dari Meja Pembedahan Ke Pentas Mikroskop<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p style=\"text-align: justify;\">Bilangan 9, Jun 2021<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Nurwahyuna Rosli, Nur Maya Sabrina Tizen Laim<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em>Jabatan Patologi, Fakulti Perubatan Ã¿ÈÕ´óÈüapp<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>\u00a0<\/strong><strong>Apa Yang Doktor Buat Dengan Apendiks Saya? \u2013 Perjalanan Tisu Dari Meja Pembedahan Ke Pentas Mikroskop<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Spesimen pembedahan seperti apendiks akan dihantar ke makmal untuk pemeriksaan histopatologi. Histopatologi merupakan satu cabang kepakaran patologi yang melibatkan kajian serta analisis spesimen tisu untuk mengesan sebarang penyakit atau tisu yang abnormal. Proses yang dilalui spesimen bermula dari meja pembedahan ke pentas mikroskop amnya adalah seperti berikut:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/Apa-Yang-Doktor-Buat-Dengan-Apendiks-Saya.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c08eab24-0-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-w60eb7c08eab24-0-2-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"1\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c08eab24-0-2-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c08eab24-0-3\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-809-1-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><div id=\"pg-809-2\"  class=\"panel-grid panel-has-style\" ><div class=\"panel-row-style panel-row-style-for-809-2\" ><div id=\"pgc-809-2-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-809-2-1\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-809-2-1-0\" class=\"so-panel widget widget_siteorigin-panels-builder panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"2\" ><div id=\"pl-w60eb7c8eebe0e\"  class=\"panel-layout\" ><div id=\"pg-w60eb7c8eebe0e-0\"  class=\"panel-grid panel-no-style\" ><div id=\"pgc-w60eb7c8eebe0e-0-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebe0e-0-1\"  class=\"panel-grid-cell\" ><div id=\"panel-w60eb7c8eebe0e-0-1-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"0\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c8eebe0e-0-1-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">Esofagus Barrett Dan Penyakit Refluks Gastro-Esofagus<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p>Bilangan 8, Disember 2020<\/p>\n<p>Oleh,<br \/>\n<strong>Dr Nurwahyuna Rosli<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Esofagus Barrett (BE) adalah keadaan lapisan hujung esofagus di bahagian menghubung ke pangkal perut menjadi rosak oleh refluks asid, mengakibatkan lapisan menebal dan menjadi merah.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Di antara esofagus dan perut terdapat satu injap yang sangat penting, iaitu sfinkter esofagus bawah (LES). Dari masa ke masa, LES mungkin mulai gagal berfungsi, menyebabkan kandungan asid dan kimia keluar dari perut (refluks) dan merosakkan hujung esofagus. Keadaan ini disebut sebagai penyakit refluks gastro-esofagus (GERD). GERD sering disertai dengan gejala seperti pedih ulu hati atau regurgitasi. Pada sesetengah orang, GERD ini boleh mencetuskan perubahan sel yang melapisi hujung esofagus bawah yang menyebabkan esofagus Barrett. Secara histologi, esofagus Barrett (BE) adalah keadaan di mana epitelium turus metaplastik menggantikan epitelium skuama berlintap yang biasanya melapisi hujung esofagus.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/Esofagus-Barrett-Dan-Penyakit-Refluks-Gastro-Esofagus.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebe0e-0-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-w60eb7c8eebe0e-0-2-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"1\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c8eebe0e-0-2-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">Sitologi aspirasi jarum halus (FNAC) dalam penyaringan lesi payudara<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p>Bilangan 7, April 2020<\/p>\n<p>Disediakan oleh: <strong>Dr. Wong Yin Ping<\/strong> (Pakar Histopatologi\/Sitopatologi)<sup>1<\/sup><strong>, Asmazila Baharoom<\/strong> (Pegawai Sains Unit Sitopatologi)<sup>2 <\/sup><br \/>\n<sup>1 <\/sup>Jabatan Patologi, Pusat Perubatan Universiti Kebangsaan Malaysia<br \/>\n<sup>2 <\/sup>Jabatan Perkhidmatan Makmal Diagnostik, Hospital Canselor Tuanku Mukhriz<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sitologi aspirasi jarum halus (FNAC) merupakan prosedur yang mendapat populariti tinggi kerana pendekatannya yang mudah, murah dan cepat di samping dapat dilakukan dengan komplikasi yang sedikit. Ujian\/penilaian tiga kali ganda (<em>triple assessment<\/em>) yang melibatkan penggabungan maklumat klinikal, radiologi dan patologi (sitologi atau histologi) adalah diwajibkan semasa penilaian sesuatu lesi payudara. Indikasi aspirasi jarum halus adalah untuk (i) diagnosa atau sebagai (ii) rawatan. Semua lesi payudara yang boleh dikesan secara sentuhan atau melalui saringan mamografi perlu dinilai melalui ujian tiga kali ganda seperti yang disarankan. Aspirasi jarum halus juga berperanan sebagai rawatan bagi sista benigna payudara melalui aspirasi cecair sista tersebut.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Bil-7-FNA-Cytology-Breast.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebe0e-0-3\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-809-2-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><div id=\"pg-809-3\"  class=\"panel-grid panel-has-style\" ><div class=\"panel-row-style panel-row-style-for-809-3\" ><div id=\"pgc-809-3-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-809-3-1\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-809-3-1-0\" class=\"so-panel widget widget_siteorigin-panels-builder panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"3\" ><div id=\"pl-w60eb7c8eebeee\"  class=\"panel-layout\" ><div id=\"pg-w60eb7c8eebeee-0\"  class=\"panel-grid panel-no-style\" ><div id=\"pgc-w60eb7c8eebeee-0-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebeee-0-1\"  class=\"panel-grid-cell\" ><div id=\"panel-w60eb7c8eebeee-0-1-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"0\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c8eebeee-0-1-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">Ujian human papillomavirus (hpv):  Mengapa, siapa, bila dan bagaimana?<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p>Bilangan 6, Februari 2019<\/p>\n<p>Disediakan oleh<strong>:\u00a0\u00a0 Dr. Wong Yin Ping<\/strong> (Pakar Histopatologi\/Sitopatologi)<sup>1<\/sup>, <strong>Asmazila Baharoom<\/strong> (Pegawai Sains Unit Sitopatologi)<sup>2<\/sup>, <strong>Prof Madya Dr. Nurismah Md Isa<\/strong> (Ketua Unit Sitopatologi)<sup>1<\/sup><br \/>\n<sup>1<\/sup>Jabatan Patologi, Pusat Perubatan Universiti Kebangsaan Malaysia<br \/>\n<sup>2<\/sup>Jabatan Perkhidmatan Makmal Diagnostik, Hospital Canselor Tuanku Mukhriz<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Nodus limfa sentinel adalah nodus limfa pertama yang menerima aliran cecair limfa dari kawasan badan yang terlibat dengan kanser. Oleh itu, nodus limfa sentinel lebih berkemungkinan terlibat dengan kanser metastatik berbanding nodus limfa bukan sentinel 1. Evaluasi nodus limfa sentinel adalah penting untuk mengetahui perebakan kanser (metastasis) ke nodus-nodus limfa. Eksisi hanya pada nodus limfa sentinel mempunyai kurang morbiditi kepada pesakit berbanding diseksi nodus limfa aksilari.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Bil-6-Ujian-Human-Papilloma-Virus-HPV.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebeee-0-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-w60eb7c8eebeee-0-2-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"1\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c8eebeee-0-2-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">Evaluasi nodus limfa sentinel: Panduan untuk pegawai perubatan dan juruteknologi makmal perubatan<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p>Bilangan 5, Oktober 2018<\/p>\n<p>Pengarang:\u00a0 <strong>Dr. Suria Hayati Md Pauzi,<\/strong> <strong>Dr. Wong Yin Ping<\/strong>, <strong>Dr. Nordashima Abd Shukor<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Nodus limfa sentinel adalah nodus limfa pertama yang menerima aliran cecair limfa dari kawasan badan yang terlibat dengan kanser. Oleh itu, nodus limfa sentinel lebih berkemungkinan terlibat dengan kanser metastatik berbanding nodus limfa bukan sentinel 1. Evaluasi nodus limfa sentinel adalah penting untuk mengetahui perebakan kanser (metastasis) ke nodus-nodus limfa. Eksisi hanya pada nodus limfa sentinel mempunyai kurang morbiditi kepada pesakit berbanding diseksi nodus limfa aksilari.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Bil-5-Evaluasi-Nodus-Limfa-Sentinel-Suria-Hayati.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebeee-0-3\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-809-3-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><div id=\"pg-809-4\"  class=\"panel-grid panel-has-style\" ><div class=\"panel-row-style panel-row-style-for-809-4\" ><div id=\"pgc-809-4-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-809-4-1\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-809-4-1-0\" class=\"so-panel widget widget_siteorigin-panels-builder panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"4\" ><div id=\"pl-w60eb7c8eebf7c\"  class=\"panel-layout\" ><div id=\"pg-w60eb7c8eebf7c-0\"  class=\"panel-grid panel-no-style\" ><div id=\"pgc-w60eb7c8eebf7c-0-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebf7c-0-1\"  class=\"panel-grid-cell\" ><div id=\"panel-w60eb7c8eebf7c-0-1-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"0\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c8eebf7c-0-1-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">Penyaringan ketumbuhan melalui aspirasi jarum halus<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p>Bilangan 4, September 2018<\/p>\n<p>Disediakan oleh: <strong>Dr. Wong Yin Ping<\/strong> (Pakar Histopatologi\/Sitopatologi)<sup>1<\/sup>, <strong>Dr. Suria Hayati Md. Pauzi<\/strong> (Pakar Histopatologi\/ Sitopatologi)<sup>1<\/sup>, <strong>Asmazila Baharoom<\/strong> (Pegawai Sains Unit Sitopatologi)<sup>2<\/sup>, <strong>Prof Madya Dr. Nurismah Md Isa<\/strong> (Ketua Unit Sitopatologi)<sup>1<\/sup><\/p>\n<p><sup>1<\/sup> Jabatan Patologi, Pusat Perubatan Universiti Kebangsaan Malaysia<br \/>\n<sup>2<\/sup> Jabatan Perkhidmatan Makmal Diagnostik, Hospital Canselor Tuanku Mukhriz<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Aspirasi jarum halus merupakan salah satu teknik yang boleh digunapakai untuk menilai semua jenis ketumbuhan\/ lesi sama ada boleh dirasai secara sentuhan atau tidak. Aspirasi boleh dilakukan secara terus untuk ketumbuhan superfisial dan mempunyai saiz lebih daripada 10mm. Manakala untuk ketumbuhan yang berlokasi lebih dalam atau bersaiz kecil (&lt; 10mm), aspirasi boleh dijalankan dengan panduan ultrasonografi atau imbasan CT.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Bil-4-Penyaringan-Ketumbuhan-Melalui-Aspirasi-Jarum-Halus-Wong-Y-P.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebf7c-0-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-w60eb7c8eebf7c-0-2-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"1\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c8eebf7c-0-2-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">Menganggar umur manusia pada waktu kematian dari tulang kortikal: Sistem automasi<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p>Bilangan 3, Ogos 2018<\/p>\n<p><strong>Pengarang: Profesor Madya Dr. Faridah Mohd Nor<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Perubahan kerangka manusia seiring dengan peningkatan usia dan perubahan kepadatan tulang. Tisu tulang menyimpan maklumat yang boleh digunakan untuk meramalkan umur manusia ketika meninggal dunia. Kaedah lama untuk menentukan umur manusia adalah dengan melihat hubungan rapat antara peningkatan umur dan struktur mikro tulang. Analisis mikroskopik daripada haversian canal dianalisis dengan menggunakan teknik ini untuk membuat anggaran usia manusia. Objektif kajian ini adalah untuk mencadangkan kaedah baru yang berpandukan kepada teknik pemprosesan imej yang boleh digunakan untuk mengesan dan menganalisis struktur mikro tulang dari imej mikroskopik.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Bil-3-Menganggar-umur-manusia-pada-waktu-kematian-dari-tulang-kortikal-Faridah-Mohd-Nor.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eebf7c-0-3\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-809-4-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><div id=\"pg-809-5\"  class=\"panel-grid panel-has-style\" ><div class=\"panel-row-style panel-row-style-for-809-5\" ><div id=\"pgc-809-5-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-809-5-1\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-809-5-1-0\" class=\"so-panel widget widget_siteorigin-panels-builder panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"5\" ><div id=\"pl-w60eb7c8eec026\"  class=\"panel-layout\" ><div id=\"pg-w60eb7c8eec026-0\"  class=\"panel-grid panel-no-style\" ><div id=\"pgc-w60eb7c8eec026-0-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty panel-grid-cell-mobile-last\" ><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eec026-0-1\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><div id=\"pg-w60eb7c8eec026-1\"  class=\"panel-grid panel-no-style\" ><div id=\"pgc-w60eb7c8eec026-1-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eec026-1-1\"  class=\"panel-grid-cell\" ><div id=\"panel-w60eb7c8eec026-1-1-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"0\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c8eec026-1-1-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">MikroRNA dan IsomiRs: Kecil Tetapi Berperanan Besar<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p>Bilangan 2, Januari 2018<\/p>\n<p><strong>Pengarang: Tan Geok Chin dan Nur Maya Sabrina Tizen Laim<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">MikroRNA mempunyai saiz dalam lingkungan 19-25 nukleotida dan tergolong dalam salah satu kelas RNA bukan pengekodan yang berfungsi tetapi tidak ditranslasikan menjadi protein. RNA bukan pengekodan terdiri daripada RNA pemindah (transfer RNA - tRNA), RNA ribosom (rRNA), RNA nukleolar kecil (snoRNA), mikroRNA (miRNA), RNA pengganggu kecil (small interfering RNA - siRNA), RNA nukleus kecil (snRNA), RNA piwi-berinteraksi (piwi-interacting RNA - piRNA) dan ncRNA bersaiz panjang. Berdasarkan pangkalan data miRBase yang terkini, lebih kurang 1881 pra-miRNA dan 2588 miRNA manusia matang telah diidentifikasi (miRBase, Jun 2014).1<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Bil-2-MikroRNA-dan-IsomiRs-Kecil-Tapi-Berperanan-Besar-Tan-G-C.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eec026-1-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-w60eb7c8eec026-1-2-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-editor panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"1\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-w60eb7c8eec026-1-2-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-editor so-widget-sow-editor-base\"\n\t\t\t\n\t\t><h3 class=\"widget-title\">Plasenta: Teman Si Bayi<\/h3>\n<div class=\"siteorigin-widget-tinymce textwidget\">\n\t<p>Bilangan 1, Januari 2018<\/p>\n<p><strong>Pengarang: Tan Geok Chin dan Nur Maya Sabrina Tizen Laim<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Plasenta mempunyai banyak nama: teman, rakan sebilik, malaikat pelindung, diari kehamilan, dan sebagainya. Plasenta merupakan rakan sebilik bayi yang pertama dan menjadi peneman sepanjang tempoh 9 bulan kehamilan dalam rahim ibu. Ia terletak di antara janin dan rahim ibu serta mempunyai dwifungsi. Ia memberikan sokongan hidup kepada janin dan juga mempengaruhi otak ibu untuk mengekalkan kehamilan serta bersiap sedia untuk menghadapi penjagaan selepas bersalin. Adakah plasenta merupakan sebahagian daripada ibu atau janin? Ia memang terdiri daripada kedua-duanya; ibu dan janin, serta terbahagi kepada 4 bahagian: tali pusat, selaput atau membran, chorionic villi dan decidua.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Bil-1-Plasenta-Teman-Si-Bayi-Tan-G-C.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Baca Selanjutnya<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-w60eb7c8eec026-1-3\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-809-5-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><div id=\"pg-809-6\"  class=\"panel-grid panel-has-style\" ><div class=\"panel-row-style panel-row-style-for-809-6\" ><div id=\"pgc-809-6-0\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><div id=\"pgc-809-6-1\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-mobile-last\" ><div id=\"panel-809-6-1-0\" class=\"so-panel widget widget_sow-hero panel-first-child panel-last-child\" data-index=\"6\" ><div class=\"panel-widget-style panel-widget-style-for-809-6-1-0\" ><div\n\t\t\t\n\t\t\tclass=\"so-widget-sow-hero so-widget-sow-hero-default-6e283e92799f-809 so-widget-fittext-wrapper\"\n\t\t\t data-fit-text-compressor=\"0.85\"\n\t\t>\t\t\t\t<div class=\"sow-slider-base\" style=\"display: none\" tabindex=\"0\">\n\t\t\t\t\t<ul\n\t\t\t\t\tclass=\"sow-slider-images\"\n\t\t\t\t\tdata-settings=\"{&quot;pagination&quot;:true,&quot;speed&quot;:800,&quot;timeout&quot;:8000,&quot;paused&quot;:false,&quot;pause_on_hover&quot;:false,&quot;swipe&quot;:true,&quot;nav_always_show_desktop&quot;:&quot;&quot;,&quot;nav_always_show_mobile&quot;:&quot;&quot;,&quot;breakpoint&quot;:&quot;780px&quot;,&quot;unmute&quot;:false,&quot;anchor&quot;:null}\"\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tdata-anchor-id=\"\"\n\t\t\t\t>\t\t<li class=\"sow-slider-image\" style=\"visibility: visible;\" >\n\t\t\t\t\t<div class=\"sow-slider-image-container\">\n\t\t\t<div class=\"sow-slider-image-wrapper\">\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/li>\n\t\t<\/ul>\t\t\t\t<ol class=\"sow-slider-pagination\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<li><a href=\"#\" data-goto=\"0\" aria-label=\"Display slide 1\"><\/a><\/li>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/ol>\n\n\t\t\t\t<div class=\"sow-slide-nav sow-slide-nav-next\">\n\t\t\t\t\t<a href=\"#\" data-goto=\"next\" aria-label=\"Next slide\" data-action=\"next\">\n\t\t\t\t\t\t<em class=\"sow-sld-icon-thin-right\"><\/em>\n\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t<div class=\"sow-slide-nav sow-slide-nav-prev\">\n\t\t\t\t\t<a href=\"#\" data-goto=\"previous\" aria-label=\"Previous slide\" data-action=\"prev\">\n\t\t\t\t\t\t<em class=\"sow-sld-icon-thin-left\"><\/em>\n\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><div id=\"pgc-809-6-2\"  class=\"panel-grid-cell panel-grid-cell-empty\" ><\/div><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MAGAZINE DEPARTMENT OF PATHOLOGY Apa Yang Doktor Buat Dengan Apendiks Saya? \u2013 Perjalanan Tisu Dari Meja Pembedahan Ke Pentas Mikroskop Bilangan 9, Jun 2021 Nurwahyuna<a class=\"ut-readmore\" href=\"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/en\/magazine\/\"> &#8230;<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":19,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/page-layout-builder.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-809","page","type-page","status-publish","hentry"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/809","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=809"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/809\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1813,"href":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/809\/revisions\/1813"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ukm.my\/patologifper\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=809"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}